- ETK põhikiri
- ETK juhatuse koosolekud
- Volikogu läbiviimise kord
- Info edastamine
- ETK koolituse läbiviimise kord
- ETK suvekoolide korraldamine
- Õppereiside korraldamine
- Lähetused
- Ärilõunad
- Toetused ja preemiad
- ETK finantstegevus
- Külaliste vastuvõtt
- Isikliku sõiduki kasutamise kord
- Liikmemaks
1. Nimi ja asukoht
1.1. Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on üle-eestiline iseseisev vabatahtlike füüsiliste isikute ühendus. Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu nime lühend on ETK.
1.2. ETK nimi inglise keeles on Union of Estonian Healthcare Professionals ja vene keeles Профессиональный Союз Работников Здравоохранения Эстонии.
1.3. ETK asukoht on Tallinn, Eesti.
1.4. ETK tegevus rajaneb demokraatlikel põhimõtetel ja ühistegevusel. ETK juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas ametühingute seadusest ja mittetulundusühingute seadusest ning ETK põhikirjast.
1.5. ETK vara moodustub liikmemaksudest, varalistest annetustest ja muust tulust, mida kasutatakse ETK põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
2. ETK eesmärgid
2.1.ETK tegevuse põhieesmärgiks on oma liikmete tööalaste ning sotsiaalmajanduslike õiguste kaitse ja huvide esindamine tööandjate ja nende ühenduste ees ning töövaidlusorganites.
2.2.ETK tegevuse eesmärkideks on muuhulgas:
a) ETK liikmete sotsiaalmajandusliku olukorra ja tööohutuse ja töötervishoiu tingimuste parandamine;
b) koostöö teiste ametiühingute ja mittetulunduslike ühendustega nii Eestis kui ka välismaal;
c) ETK liikmete ühendamine, koostöö, koolitamine ja esindamise korraldamine ühiste huvide kaitseks.
2.3. Eesmärkide saavutamiseks ETK:
a) kujundab organisatsiooni ideoloogiat, juhib ja suunab organisatsiooni tegevust;
b) esitab ettepanekuid seadusloome ettevalmistamisel;
c) sõlmib kollektiiv-ja muid lepinguid;
d) pöördub vajadusel ETK liikmete nimel riigi, kohalike omavalitsuste ning kohtu poole ETK liikmete seaduslike huvide ja õiguste realiseerimiseks ;
e) annab ETK liikmetele tasuta tööõigusalast abi;
f) korraldab ametiühingualast väljaõpet ning toetab ETK liikmete kutsealast tegevust;
g) propageerib töötajate ühinemist ametiühingusse ning töötajate sotsiaaldialoogis osalemise vajalikkust.
3. ETK liikmelisus
3.1. ETK liikmeks võib olla tervishoiusektoris töötav füüsiline isik. Isik loetakse ETK liikmeks alates ETK-le kirjaliku sooviavalduse esitamisest või ETK kodulehel vastava avalduse vormi täitmisest ja liikmemaksu tasumisest.
3.2. ETK liikmel on õigus ETK-st välja astuda ETK osakonna (pea)usaldusisikule esitatud sooviavalduse alusel. ETK-st välja astunud liikmele liikmemaksu ei tagastata.
3.3. ETK liikme õigused:
a) valida ja olla valitud usaldusisikuks. Usaldusisikuks ei saa valida isikut, kes on mõne teise ametiühingu usaldusisik või ETK liikme tööandjaks oleva juriidilise isiku juhtorgani liige;
b) valida ja olla valitud ETK juht- ning kontrollorganitesse.
c) arutada kõiki ETK põhikirjast tulenevaid probleeme, saada teavet, teha ettepanekuid, avaldada ja kaitsta oma arvamust ETK ja selle juhtide kohta;
d) saada esindatud ETK juhtorganite või ETK osakonna usaldusisiku poolt töö- või kollektiivlepinguga seotud küsimustes;
e) võtta osa ETK poolt korraldatud koolitustest ja üritustest;
f) saada õigusabi ning nõustamist tööõigusalastes küsimustes.
g) tutvuda ETK vara ja rahaliste vahendite kasutamise dokumentatsiooniga, pöörduda ETK juhtorganite ja ETK osakondade poole arupärimisega ning teha ettepanekuid ETK tegevuse kohta, saada teavet ETK tegevusest;
h) kasutada ETK põhikirjast tulenevaid varalisi õigusi pärast kolme kuu liikmemaksu laekumist ETK arvele.
3.4. ETK liikme kohustused:
a) täita põhikirja nõudeid ja ETK juhtorganite otsuseid;
b) tasuda kindlaksmääratud ajal ja suuruses liikmemaksu;
c) valituna ETK juhtorganistesse täita temale pandud ülesandeid;
d) teha ETK liikmetega koostööd.
4. ETK korraline kongress
4.1. ETK juhtorganid on ETK kongress, ETK volikogu, ETK juhatus ja ETK president.
4.2. ETK kõrgeim juhtorgan (üldkoosolek) on ETK korraline kongress, mille kutsub kokku ETK juhatus kord nelja aasta jooksul.
4.3. ETK kongress moodustub ETK osakondade esindajatest ETK volikogu poolt kehtestatud ühtse esindusnormi alusel. ETK osakonnad esitavad oma delegaadid ETK juhatusele vähemalt üks kuu enne korralise ETK kongressi toimumist.
4.4. ETK kongress kehtestab enda töökorra, kuni töökorra kehtestamiseni juhatab ETK kongressi tööd ETK president.
4.5. ETK juhatus teeb ETK kongressi toimumise aja teatavaks ETK liikmetele vähemalt kaks kuud enne ETK kongressi toimumist. ETK kongressi päevakorra esitab ETK juhatus ETK liikmetele vähemalt kaks nädalat enne ETK kongressi toimumist.
4.6. ETK korraline kongress on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 delegaatidest. Otsuste vastuvõtmiseks peab otsuse poolt olema vähemalt üle 50% delegaatidest.
5. ETK erakorraline kongress
5.1. ETK juhatus kutsub kokku ETK erakorralise kongressi, kui seda nõuavad revidendid või vähemalt 1/10 ETK liikmetest.
5.2. ETK erakorralise kongressi kokkukutsumist soovivad ETK liikmed peavad esitama ETK juhatusele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse näidates ära erakorralise kongressi kokkukutsumise vajaduse.
5.3. ETK juhatus teeb ETK erakorralise kongressi toimumise aja ja päevakorra teatavaks ETK liikmetele vähemalt üks kuu enne ETK erakorralise kongressi toimumist.
5.4. ETK osakonnad esitavad ETK juhatusele oma delegaadid ETK erakorralisele kongressile vähemalt kaks nädalat enne erakorralise ETK kongressi toimumist.
5.5. Kui ETK juhatus ei kutsu kokku ETK erakorralist kongressi, on taotlejatel õigus seda teha ise vastavalt punktidele 5.3. ja 5.4.
5.6 ETK erakorraline kongress on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 delegaatidest. Otsuste vastuvõtmiseks peab otsuse poolt olema vähemalt õle 50% delegaatidest.
6. ETK kongressi pädevus
6.1. ETK kongress võib vastu võtta otsuseid kõikides küsimustes, mis ei ole ETK põhikirja järgi ETK volikogu või ETK juhatuse pädevuses. ETK kongress muuhulgas:
a) annab hinnangu eelmise ETK kongressi otsuste ning tegevuskava täitmise kohta;
b) arutab läbi ETK finantsmajandusliku tegevuse revideerimise tulemused ja annab hinnangu finantsmajandusliku olukorra kohta;
c) määrab kindlaks ja kinnitab ETK volikogu moodustamise korra ja esindusnormi;
d) teeb muudatusi ETK põhikirjas;
e) valib ETK presidendi ja revidendid;
f) määrab ETK liikmemaksu miinimumsuuruse;
g) otsustab ETK reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise.
7. ETK volikogu
7.1. ETK volikogu juhib ETK tegevust ETK kongresside vahelisel ajal. ETK volikogu moodustub ETK liikmete esindajatest neljaks aastaks.
7.2. Iga ETK regioon esitab vähemalt üks nädal enne kongressijärgse volikogu toimumist ETK volikokku põhiliikmed ja vähemalt kolm asendusliiget.
7.3. ETK volikogu liikmed valivad endi hulgast volikogu esimehe, kes juhib volikogu tööd. Kuni esimehe valimiseni juhatab ETK volikogu esimest istungit ETK kongressi juhataja.
7.4. ETK volikogu tegutseb enda kinnitatud töökorralduse alusel. Volikogu istungid toimuvad mitte harvemini kui kaks korda aastas. ETK juhatus teatab volikogu liikmetele volikogu toimumise aja ja päevakorra vähemalt üks kuu enne volikogu toimumist.
7.5. ETK volikogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 volikogu liikmetest ja otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle 50 % volikogu istungil osalenud volikogu liikmetest.
7.6. ETK volikogu võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata elektroonilise hääletamise teel, kui ETK volikogu esimees on saatnud volikogu liikmetele volikogu päevakorra punktid ja kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm päeva ja pikem kui seitse päeva. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest.
7.7. ETK juhatus või vähemalt 1/3 ETK volikogu liikmetest võivad kokku kutsuda erakorralise ETK volikogu, näidates kutses ETK erakorralise volikogu kokkukutsumise põhjuse. Erakorralise ETK volikogu toimumisest teatab ETK juhatus ETK volikogu liikmetele ette vähemalt 2 nädalat, erakorralise volikogu päevakorra aga teatab ETK juhatus vähemalt üks nädal enne volikogu toimumist.
7.8. Juhul, kui ETK juhatus ETK erakorralist volikogu kokku ei kutsu, on seda õigus teha erakorralist volikogu taotlenud ETK volikogu liikmetel.
7.9. ETK Volikogu pädevuses on lahendada küsimusi, mis tulenevad ETK põhikirjast, – tegevuskavast ja ETK juhtorganite otsustest ning mis ei kuulu ETK kongressi ainupädevusse. Muuhulgas ETK volikogu:
a) kinnitab volikogu töökorralduse;
b) kinnitab ja esitab ETK kongressile ETK juhatuse poolt ette valmistatud ETK kongressi materjalid ja ETK presidendi kandidaatide nimekirja;
c) kinnitab ETK juhatuse suuruse;
d) määrab ETK regioonide piirid;
e) kinnitab ETK eelarve ja majandusaasta aruande;
f) kuulab ära revidendi aruande ja teeb vastavalt sellele otsuse;
g) moodustab töörühmi, komisjone ja määrab nende ülesanded;
h) sõlmib lepingu ETK presidendiga.
8. ETK juhatus
8.1. ETK juhatus on ETK alaliselt tegutsev juhtorgan, millel on 3-5 liiget. ETK juhatus moodustub regiooni koordinaatoritest ja presidendist neljaks aastaks. ETK juhatuse liige ei saa olla samaaegselt ETK volikogu liige.
8.2. ETK-d esindab ETK president üksinda või teised ETK juhatuse liikmed ühiselt.
8.3. ETK juhatuse tööd juhib ETK president, tema äraolekul ETK juhatuse liige vastavalt ETK juhatuse töökorraldusele.
8.4. ETK juhatuse korralised koosolekud toimuvad üldjuhul korra kalendrikuus. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 ETK juhatuse liikmetest. ETK juhatuse koosolek on otsustusvõimeline kui otsuse poolt on vähemalt 50 % ETK juhatuse liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav ETK presidendi hääl.
8.5. ETK juhatuse erakorralise koosoleku kutsub kokku ETK president või vähemalt 2/3 ETK juhatuse liikmetest, teatades erakorralisest koosolekust ETK juhatuse liikmetele vähemalt seitse päeva ette.
8.6. ETK juhatus juhib ETK igapäevast tegevust lähtudes ETK põhikirjast ja juhtorganite otsustest. ETK juhatus:
a) käsutab ETK vara ja rahalisi vahendeid vastavalt ETK kongressi kinnitatud eelarvele;
b) määrab esindajaid või moodustab delegatsioone ETK esindamiseks läbirääkimistel ja lepingute sõlmimisel, määrab kindlaks esindajate ülesanded ja volitused;
c) jälgib ja kontrollib ETK põhikirja, tegevuskava, ETK juhtorganite otsuste ning ETK sõlmitud lepingute täitmist ning ETK volikogu ja ETK juhatuse poolt moodustatud komisjonide ja töörühmade tööd.
d) hindab ETK struktuuriüksuste tegevust ja aruandeid ETK juhtorganite otsuste täitmisel;
e) kutsub kokku ETK volikogu, valmistab ette ETK volikogu ja ETK kongressi materjalid.
8.7. ETK juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata elektroonilise hääletamise teel, kui ETK president on saatnud ETK juhatuse liikmetele otsuse projekti ja määranud elektrooniliselt hääletamise tähtaja. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 ETK juhatuse liikmetest. ETK president teeb hääletamistulemused koos otsustega teatavaks ETK juhatuse liikmetele hääletamiseks antud tähtpäevale järgneval tööpäeval.
9. ETK president
9.1. ETK president on ETK tegevjuht, ETK juhatuse liige ja ETK juhatuse eesistuja. ETK presidendi valib ETK kongress neljaks aastaks.
9.2. ETK presidendil on õigus samaaegselt töötada omandatud erialal. ETK presidendi talituse koosseisu kuulub raamatupidaja.
9.3. ETK president on aruandekohustuslik ETK juhatuse ja ETK volikogu ees. ETK presidendi otsused jõustuvad pärast nende heakskiitmist ETK juhatuse poolt.
9.4. ETK presidendi pädevuses on muuhulgas:
a) ETK esindamine suhtlemisel Vabariigi Valitsuse, tööandjate ühenduste, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega;
b) üleriigiliste kollektiivlepingute sõlmimine;
c) töölepingute sõlmimine ETK töötajatega;
9.5. ETK presidendi ametipalk on kahekordne õendustöötajate vabariiklik miinimumtasu.
9.6. ETK presidendi volitused lõpevad ennetähtaegselt presidendi avalduse alusel või presidendi pikaajalise suutmatuse korral täita oma ülesandeid.
10. ETK osakond
10.1. ETK struktuuriüksusteks on ETK osakonnad.
10.2. ETK osakonna võivad moodustada vähemalt viis töötavat ETK liiget. Kui mõnes asutuses on vähem kui viis ETK liiget, siis võivad nad ühineda mõne teise sama regiooni osakonnaga.
10.3. ETK osakonna tööd juhib usaldusisik, kes valitakse ETK osakonna üldkoosolekul neljaks aastaks. Osakond lähtub oma tegevuses osakonna üldkoosoleku ja ETK juhtorganite otsustest.
10.4. ETK asutuste usaldusisikud valitakse asutuses töötavate ETK liikmete poolt ja nad esindavad ETK liikmeid asutuse tasandil ning teistes ETK valitavates organites.
10.5. ETK osakonna pädevuses on:
a) esindada ja kaitsta ETK osakonna liikmete huve;
b) viia ellu ETK eesmärke ja koostöös ETK liikmetega värvata uusi ETK liikmeid;
c) propageerida ametiühinguliikumist, korraldada osakonna liikmetele ametiühingu- ja kutseala koolitusi;
10.6. ETK osakonna üldkoosolek
a) kavandab ja kinnitab osakonna tegevussuunad, juhtimisstruktuuri ja finantseerimise alused;
b) valib usaldusisikud (peausaldusisiku);
c) valib ja delegeerib liikmeid ETK juhtorganitesse;
d) kuulab ja arutab läbi teabe ETK tegevusest;
e) arutab läbi liikmete ettepanekud osakonna kollektiivlepingu muutmiseks ja täiendamiseks, annab volitused ETK osakonna (pea)usaldusisikule kollektiivlepingu sõlmimiseks;
10.7. ETK osakonna üldkoosoleku kutsub kokku (pea)usaldusisik ühtse esindusnormi alusel vähemalt kord aastas, vähemalt 1/10 osakonna liikmete nõudmisel ja/või revidendi nõudmisel. Kutse üldkoosolekule tuleb saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
10.8. ETK osakonna üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 esindusnormiga määratud liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
10.9. ETK osakonna juhatus:
a) jälgib ETK põhikirja ja juhtorganite otsuste täitmist;
b) peab läbirääkimisi tööandjaga kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks ja sõlmib lepinguid;
c) kogub ja analüüsib teavet töötingimuste ja –tasustamise kohta;
d) esindab ETK osakonna liiget tema soovil töövaidluses tööandjaga;
e) juhib ETK osakonna finantsmajanduslikku tegevust, koostab eelarve ja tegevuskava ning esitab need ETK regiooni juhatusele;
f) kutsub kokku ETK osakonna üldkoosoleku ja vajadusel kehtestab osakonna esindusnormi;
g) peab osakonna liikmete arvestust ja esitab selle ja tööaruande ETK regiooni juhatusele.
11. ETK regioon
11.1. ETK töö paremaks koordineerimiseks moodustavad territoriaalselt lähestikku paiknevad osakonnad regiooni.
11.2. ETK regiooni tegevust korraldab regiooni juhatus, mille tööd juhib ja korraldab regiooni juhatuse poolt valitud regiooni koordinaator.
11.3. Regiooni juhatus moodustub regiooni osakondade usaldusisikutest või regiooni osakondade juhatuste poolt delegeeritud ETK liikmetest neljaks aastaks. Regiooni juhatus lähtub oma töö korraldamisel ETK juhatuse töökorralduse põhimõtetest.
11.4. Regiooni juhatus:
a) koordineerib ETK osakondade usaldusisikute vahendusel ETK tegevust regioonis;
b) tagab ETK juhtorganite otsuste täideviimise regioonis;
c) valib ja delegeerib lähtuvalt esindusnormist ETK liikmeid ETK juhtorganitesse;
d) koostab ja kinnitab ETK regiooni eelarve ja tegevuskava;
e) arutab ETK regiooni finantsmajandusliku tegevuse revideerimise tulemusi ja annab hinnangu finantsmajanduslikule olukorrale;
f) koostab ETK regiooni tegevusaruande ja esitab ETK juhatusele;
g) korraldab ETK regiooni liikmetele koolitusi ja muid üritusi;
h) vahendab teavet ETK liikmete, juhtorganite, struktuuriüksuste ja regiooni osakondade vahel.
i) otsustab liikme väljaarvamise
12. ETK revidendid
12.1. Finantsmajanduslikku tegevust ETK struktuuriüksustes ja kogu ETK-s kontrollivad revidendid, kes määratakse ETK kongressi poolt neljaks aastaks.
12.2. Revidendiks ei saa valida ETK juhtorgani liiget. Revidendid valivad endi hulgast pearevidendi, kes korraldab revidentide tööd.
12.3. Revidendid kontrollivad ETK finantsmajanduslikku tegevust iga majandusaasta lõppemisel ning teavitavad kontrolli tulemustest ETK juhtorganeid.
12.4. Revidentidel on õigus tutvuda raamatupidamisdokumentidega ja saada vajalikku teavet kõikidelt ETK juhtorganitelt ning ETK vara haldamist korraldavatelt ETK esindajatelt.
12.5. ETK revidentide ettekirjutused on ETK juhtorganitele täitmiseks kohustuslikud.
13. Lõppsätted
13.1. ETK reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustab ETK kongress. Otsuse poolt peab hääletama vähemalt 2/3 kongressil osalevatest delegaatidest.
13.2. Tegevuse lõpetamisel jaotatakse ETK olemasolevad varad ja rahalised vahendid ETK kongressi määratud korras.
Kinnitatud ETK VIII kongressil 11.06.2021.a
- ETK juhatuse korralised koosolekud toimuvad iga kuu teisel neljapäeval algusega kell 14.00. Toimumise koha määrab juhatus oma eelmisel koosolekul. Vajadusel lepitakse kokku muu päev .
- ETK juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda vajadusel internetikeskkonnas.
- Koosoleku toimumine kooskõlastatakse telefoni või interneti kaudu.
- Erakorralisele koosolekule kutsustakse juhatuse liikmed e-maili kaudu, teatades vähemalt 1 nädal ette.
- ETK juhatuse koosoleku kulud katab ETK juhatus lähtuvalt eelarvest.
- ETK volikogu esimees, kooskõlastatult ETK juhatusega, saadab välja kirjaliku kutse igale volikogu liikmele vähemalt 1 kuu enne volikogu toimumise päeva.
- Erakorralise volikogu kokkukutsumise puhul on see aeg 2 nädalat.
- Kutsel on märgitud volikogu toimumise aeg, koht, ööbimiskoht, toitlustamine ja eeldatav päevakava.
- Täpne päevakava on saadaval volikogu toimumise päeval kohapeal.
- Volikogu liikmete ööbimise korraldab ETK juhatus.
- Volikogu liikmete toitlustamise korraldab ETK juhatus.
- Volikogu liikmete ööbimise eest tasuvad piirkonnad või osakonnad.
- Volikogu liikmete toitlustamise kulud tasuvad piirkonnad või osakonnad
- Ilma ette teatamata puudunud volikogu liikme osalemistasu tasub osakond.
- Elektroonilise volikogu korraldamine toimub vastavalt põhikirja p. 12.8-le.
- ETK juhatus edastab kogu info volikogu esimehele e-maili teel. Volikogu liikmed edastavad info osakonnale ja alt üles vastupididses järjekorras: kohapealsed soovid ja ettepanekud edastatakse regiooni koordinaatorile ja sealt edasi vabariiklikule volikogule või ETK juhatusele.
- Usaldusisikud esitavad aruande regiooni koordinaatorile ja ETK volikogule.
- Usaldusisik nõustab liikmeid ja aitab probleemide lahendamisel vastavalt oma pädevusele. Abi saamiseks pöördub usaldusisik regiooni koordinaatori poole.
- Vajadusel pöördutakse probleemide lahendamiseks ETK juhatuse poole. Juriidiliste probleemide lahendamiseks kasutatakse vajadusel juristide abi.
- Liikmeregistri parandused esitatakse ETK registripidajale 2 korda aastas: 31.01 ja 30.06. Registripidajateks on regiooni koordinaatorid.
- E-kirjadele vastatakse võimalusel 24 tunni jooksul
- Info ETK tegevusest edastatakse Kutseliidu kodulehe www.kutseliit.eu kaudu ja Facebookis.
- ETK koolitusseminarid viiakse läbi vastavalt planeeritud tegevuskavale.
- Osakondade tegevuskavad esitatakse ETK juhatusele koos eelarvetega 10.veebruariks.
- Aruanded eelarve täitmise kohta 10.veebruariks.
- Aruandluse eest vastutab osakonna usaldusisik ja regiooni koordinaator.
- Koolituse ettevalmistamisel koostatakse eelarve, mis sisaldab kõiki koolituskulusid.
- Koolituskulud makstakse välja originaaldokumentide alusel. Kuludokumendid esitatakse koos osakonna juhatuse otsuse või regiooni juhatuse otsuse, koolituse teema ning osalejate nimekirjaga koos allkirjadega ETK juhatusele.
- Garantiikirja koolituse kulude tasumise kohta väljastab ETK president.
- Koolitustoetuse avaldused esitatakse osakonna-, regiooni- või ETK juhatusele.
- ETK suvekoolid korraldatakse ETK liikmete koolitamise eesmärgil ETK juhatuse otsuse alusel.
- ETK suvekooli korraldamise eest vastutab korraldaja osakonna usaldusisik, osakonna esimees ning ETK juhatus.
- ETK osakond korraldab oma liikmetele kultuurilisi ja sportlikke üritusi ning õppereise vastavalt osakonna liikmete soovile ja osakonna juhatuse otsusele.
- ETK osakonna juhatus otsustab õppereisi ja kultuurilise ning sportlikuürituse kulude kompenseerimise suuruse.
- Töötaja lähetamine toimub ETK juhatuse otsuse alusel.
- Lähetuskulude väljamaksmise aluseks on kuluaruanne, mis esitatakse peale lähetust hiljemalt 1 kuu jooksul.
- ETK president korraldab vajadusel ärilõunaid.
- Ärilõuna finantseeritakse poolte kokkuleppel
- Tegevuse tulemuslikkuse ning aktiivse osalemise eest ETK arendamisel, makstakse ETK liikmetele preemiat.
- Preemia ja toetuse maksmise aluseks on ETK juhatuse, regiooni juhatuse või osakonna juhatuse avaldus koos põhjendusega ETK juhatusele.
- ETK toetab oma liikmete erialast tegevust koostöös erialaühingutega vastavalt ETK juhatuse otsusele.
- ETK lähtub oma finantstegevuses EV seadustest ja ETK volikogu poolt kinnitatud Raamatupidamise sisekorra eeskirjadest.
- Vajadusel tasume hotelliarve
- Vajadusel tasume toitlustamise
- Vajadusel kindlustame transpordiga
- Vajadusel tasume teatripiletite eest
- Lubatud kinkida suveniire
- Isikliku sõiduauto kasutamist tööülesannete täitmiseks kinnitab ETK president.
- Kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest tasutakse lähtuvalt kehtivatest seadusaktidest.
- Töötava liikme liikmemaks on 1% töötasust.
- Mittetöötavate üliõpilaste ja pensionäride liikmemaks on 30€ aastas, mis tuleb kanda otse ETK arveldusarvele.