NB! Seoses laialdase viiruse levikuga konverentsi 25.09.2020 ei toimu!
Ajakava
- 09.15-10.15 – Registreerimine/ Tervituskohv
- 10.15-10.30 – Konverentsi avamine
- 10.30-11.00 – Kutseliit versus tööelu – GEORG MERILO
- 11.00-11.30 – Töötamine ja tervena elatud aastad – MIHKEL MARDNA
- 11.30-12.00 – Hea töökeskkond tänases päevas – IONEL LEHARI
- 12.00-13.00 – Lõuna
- 13.00-13.30 – “Edasi seltsimehed unetud” – HELI PAALISTE
- 13.30-14.00 – Sotsiaalne kiskja – JAANUS KANGUR
- 14.00-14.30 – Paus
- 14.30-16.00 – Põlvkonnad – TIINA LINN-NAARITS
- 16.00 – Konverentsi lõpetamine
- 16.00-17.00 – Muuseumi külastus
Korraldaja jätab endale õiguse teha muudatusi konverentsi kavas.
Osalemine
Teade osalemisest või mitteosalemisest saata registreeritutel aadressile kutseliit(ät)kutseliit.eu hiljemalt 15.09.2020
Päevajuht
Andres Torm
Olen veidi enam kui 10 aastat sündmuseid, konverentse ja üritusi juhtinud. Selle aja jooksul olen kokku puutunud tipptegijatega väga erinevatelt aladelt, sealhulgas IT sektori, spordi ja meelelahutuse ning ka personali ja meditsiini valdkondadest. Olenemata konverentsi spetsiifikast usun, et õige õhkkonna loomine ning informatsiooni ja emotsiooni sidumine annavad osalejatele kõige suurema väärtuse. Seejuures on alati teretulnud ka kerge huumor ja võime näha ennast läbi kõrvalvaataja prisma.
Tervishoiutöötaja amet on ääretult tänuväärne ja väärib tunnustust ning omanäolist konverentsi. Kohtume juba kevadel ja teeme sellest ainulaadse päeva!
Lektorid
Georg Merilo
Georg Merilo (1971) on läbirääkimiste ekspert ja õpetaja. Tema unistus on Eesti kui esimene riik, kus nii gümnaasiumides kui kutsekoolides õpetatakse distsipliini nimega läbirääkimised. Kuus kooli on Georgi programmi seni läbinud ja tulemused heas mõttes hämmastavad. Tervishoiutöötajatele annab Georg väga praktilise ülevaate, mida XXI sajandil läbirääkimistel peab tegema ja teha ei tohi, olgu see kolleegi, patsiendi, ravimimüüja ja kõigi teiste osapooltega.
Jaanus Kangur
Jaanus Kangur on töötanud koolitajana alates 2003. aastast. Tal on täiskasvanute koolitaja 7. tase. Jaanus on lõpetanud Tartu Ülikooli religiooni – antropoloogia magistrantuuri ning tal on rahvusvaheline diplom taastavas õiguses (International Diploma in Restorative Justice) Kanadast Queensi Ülikoolist. Lisaks on ta õppinud suhtlemistreeneriks ning nõustajaks. Ta on pidanud loenguid Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, Kieli Ülikoolis Saksamaal, Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudis, Sisekaitseakadeemias ja veel mitmes kõrgkoolis. Koostanud kaks raamatut ning olnud kaasautoriks neljale raamatule. Samuti avaldanud hulga artikleid avalikust esinemisest, konfliktilahendusest, koostööst ja suhtlemisest.
Dr Mihkel Mardna
Dr Mihkel Mardna on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja läbinud nii ortopeedia kui üldkirurgia residentuuri. Ta on Eesti vanima eraortopeedia haigla Ortopeedia Arstid asutaja ja Spordimeditsiini Sihtasutuse juht ning Eesti olümpiakoondise arst kaheksatel olümpiamängudel. Lisaks igapäevasele tööle ortopeedina on ta ravinud paljusid tippsportlasi, nende hulgas Jüri Jaanson, Kristina Šmigun, Gerd Kanter, Erki Nool, Tanel Kangert, Heiki Nabi ja paljud teised.
Tiina Naarits-Linn
Tiina on psühholoogiline nõustaja, kriisinõustaja, superviisor, lektor.
Ta on sündinud ja kasvanud Otepääl, koolis käinud Tartus, ühe täiskasvanud lapse ema. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilises Instituudis eelkoolipedagoogika ja psühholoogia õpetaja eriala, Tartu Ülikoolis Praktilise Psühholoogia Keskuses koolipsühholoogi kvalifikatsiooniõppe, Tallinna Ülikoolis cum laude sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala (MA) ning läbinud doktoriõppe (PhD töö kaitsmata).
Kriisipsühholoogia valdkonna täiendkoolitustel (sh taktikalised läbirääkimised, leinatöö, lahenduskeskne lühiteraapia) on õppinud Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Venemaa, Ukraina ja USA spetsialistide juhendamisel. Töötanud õpetaja, psühholoogi, avalike suhete nõuniku, struktuuriüksuse ja asutuse juhina, sh asutanud Montessori pedagoogikal põhinenud taasiseseisvunud Eesti esimese eralasteaia (1992).
Kriisinõustamisega tegelenud alates parvlaev Estonia hukust (1994), teinud koostööd mitmete riigi, kohalike omavalitsuste ning teiste asutustega traumaatiliste olukordade järel ja koolitajana. Politseis olnud psühholoogiateenistuse looja (1997), kuulunud leinateate ja hukkunud politseinike riiklike matuste toimkondadesse. Tegelenud missioonilt tulnud kaitseväelastega. Kuulunud UNICEF Georgia rahvusvahelisse kriisimeeskonda pärast relvastatud konflikti Gruusias (2008; tööd tunnustati välisministri tänukirjaga ja TV3 Eestimaa uhkuse tiitliga).
Tiina on Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskuse Mahena asutajaliikmeid aastast 2005. Teda teatakse kui Mahena põhilektorit ja kogenut kriisinõustajat, aga ka heatahtlikku inimest, kes pakub järjepidevat tuge. Lisaks on ta aastaid olnud mittekorraline lektor Tallinna Ülikoolis, Sisekaitseakadeemias, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Revali Merekoolis. Töökeelteks on eesti ja vene keel.
Ionel Lehari
Ionel Lehari on Creative Unionisse kuuluva, aastal 2002 asutatud strateeilise disainiagentuuri Identity loovjuht ja partner Alates 2013 on ta EKA ja TalTechi ühise rahvusvahelise magistriõppekava Design and Technology Future õppejõud, ning aastast 2019 EKA Meediagraafika õppekava suunajuht. Olnud külalislektor Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledzis, Estonian Business School’is, Pärnu ja Kuressaare Ametikoolis jpt koolides
Art Directors Club Estonia liige aastast 2008. Võitnud erialaseid auhindu mitmetel festivalidel ja konkurssidel, nagu European Design Awards, Red Apple, KIAF, Ad Black Sea, Golden Hammer, White Square, ADC Estonia, Eesti Muuseumiauhinnad, Kuldmuna ja Eesti Sisearhitektide Liidu Aastapreemiad.
Esinenud ettekannetega Eesti Väliskaubanduse Liidu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Arhitektuurikeskuse, Disainikeskuse, Sihtasutuse Innove, Creative Unioni ja Äripäeva korraldatud erialastel seminaridel ja konverentsidel.
Disainikeskuse disainijuht Disainibuldooseri ja Disainiveduri programmides
Disainjuhtimise käsiraamatu “Kuidas leiutada jalgratast. Disainimeelselt ettevõtlusest” üks autoritest.
Heli Paaliste
Olen siiani PERHi kõige noorem kopsuarst, töötanud eriarstina 2 aastat.
Juba residentuuri ajal tekkis mul suurem huvi ventilaatorravi vastu hingamispuudulikkuse käsitlemisel. Õnneks ei ole see huvi siiani taandunud.