Riikliku lepitaja ettepanek - Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Riikliku lepitaja ettepanek 3-7/3 16.10.2014

Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,

pidades esmatähtsaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele, võttes eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgnevatel aastatel mitte tõsta ja lähtudes demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu,

ning teadmises et Vabariigi Valitsus kehtestab Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mis arvestavad palgakomponendi kehtestamisega 2015. aastaks vähemalt: arsti puhul 9,00 eurot tunnis, õe puhul 5,00 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,00 eurot tunnis ning 2016. aastaks vähemalt: arsti puhul 10,00 eurot tunnis, õe puhul 5,50 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,30 eurot tunnis.

1. Üldsätted

1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.2. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.3. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.4. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal

1.1.5. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;

1.1.6. Hooldustöötaja – hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu

2.1. Töötasu alammäärad

2.1.1. Kehtestada alates 01.01.2015. a töötasu alammääraks arstidele 9,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,00 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,25 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,00 eurot tunnis.

2.1.2. Kehtestada alates 01.01.2016. a töötasu alammääraks arstidele 10,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,50 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,7 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,30 eurot tunnis.

3. Arst-residentide tööaeg ja töötasu

3.1 Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas.

3.2 Arst-residentide töötasu alammäär

3.2.1 arst-residendi tunnitasu alammäär on võrdne arsti tunnitasu alammääraga.

3.3 Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

4. Töö- ja puhkeaeg

4.1. Tööaja summeeritud arvestus

Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud.

5. Koolitus

Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõikele 3.

6. Töökoormused

Pooled ja kaasatud organisatsioonid moodustavad töörühma(d), mis töötavad välja arstide, õdede ja hooldajate üldist töökoormuse hindamist võimaldavad personalistandardid eriarstiabis. Personalistandardid kinnitatakse töörühmas osalenud organisatsioonide juhtorganite poolt ning vormistatakse Lepingu lisana. Pooled ja kaasatud organisatsioonid teevad ühise ettepaneku sotsiaalministrile kehtestada kokkulepitud personalistandardid ministri määrusega. Tööandjad kohustuvad alates 2015. aastast võrdlema tegelikke personali töökoormusi kokkulepitud personalistandarditega ning tegema vastava informatsiooni kättesaadavaks töötajaid esindavatele Pooltele. Saadud informatsiooni kasutatakse haiglates kohalike kollektiivlepingute sõlmimisel.

7. Lepingu laiendamine

7.1. Lepingu punktides 2, 3, 4 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:

7.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest

7.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.6 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

8. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord

9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2016.a.

9.2. Juhul kui üks pooltest ei ole vähemalt 3 kuud enne Lepingu tähtaja saabumist teinud teistele pooltele kirjalikku ettepanekut uue kollektiivlepingu sõlmimiseks käesoleva Lepinguga reguleeritud küsimuste osas, pikeneb käesoleva Lepingu kehtivus ühe aasta võrra. Kui uut kollektiivlepingut ei sõlmita enne Lepingu tähtaja saabumist, lõpeb Leping tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.

9.3. Lepingu automaatne üheaastane pikenemine, juhul kui on täidetud punkti 9.2 esimeses lauses sätestatud tingimus, kehtib tähtajatult. Punkti 9.2 teises lauses sätestatud tingimus kehtib ka pikenenud Lepingu puhul, arvestusega, et pikenenud Leping lõpeb vastava üheaastase tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.

9.4. Lepingus saab muudatusi teha poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. Muudatuste tegemise ettepanekut ei loeta uue lepingu sõlmimise ettepanekuks ning muudatuste tegemise ettepaneku tegemine ei lõpeta Lepingu kehtivust.

9.5. Lepingu kehtivuse ajal on pooled ja kaasatud organisatsioonid kohustatud täitma Lepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).