Austatud härra peaminister!
Patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.
Eesti tervishoiusüsteem paistab Euroopas silma kõrge efektiivsuse ja madala rahastamisega. Paari viimase aastaga on eelkõige statsionaarse eriarstiabi rahastamist tunduvalt kärbitud. Haigekassa 2016.aasta eelarves planeeritud haiglapatsientide arv on ligi 8% väiksem kui 2014. aastal raviti. Rahaliste piirangute tõttu jäeti tänavuses eelarves patsientide tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot, mistõttu tehti esimesel poolaastal haiglates 51% rohkem lepingumahtu ületavat tööd kui eelmisel aastal.
Sellises olukorras tähendab rahandusministri nõue haigekassa kulusid kärpida sisuliselt korraldust paljud haiged ravimata jätta.
Tervishoiu rahastamise suurendamise möödapääsmatust on mitmetes analüüsides näidanud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Praxis kui Riigikontroll. Praeguses valitsuses on lisaks tervise- ja tööministrile ning sotsiaalkaitseministrile ka kolm eelmist sotsiaalministrit, seega on tervishoiu probleemid hästi teada.
Lisaraha leidmine on poliitiline otsus. Jutt rahapuudusest ei kõla veenvalt olukorras, kus valitsus on lasknud lammutada töökorras ministeeriumihoone ja langetab ravikindlustusmaksu, millega jääb haigekassale laekumata ligi 90 miljonit eurot aastas.
Soovitame valitsusel kuulata asjatundjate arvamusi ja ettepanekuid, seada prioriteediks Eesti inimeste tervis ja teha riigimehelikud otsused.
Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Lisainfo:
Katrin Rehemaa, EAL – 5135121